«Hirmu ministeeriumi» (1943) peetakse üheks parimaks spionaažilooks. Selle peategelast Arthur Rowe'd, kellest tahetakse teha võimsate jõudude mängukanni, rõhub üksildus ja meeleheide, ehkki tärganud armastus noore neiu vastu sisendab temasse uut lootust.
Põneva tegevustiku taustal ilmneb autori sügav kaastunne kannatava inimese suhtes, mis on Graham Greene'i loomingule nii iseloomulik.

Eilse tänapäeva tuntumaid inglise kirjanikke Graham Greene (2. X 1904-3. IV 1991) sündis Londoni lähistel, õppis koolis, kus tema isa oli direktor, ning Oxfordi ülikoolis. Ta töötas ajalehtede Times ja Spectator juures, reisis palju, riskides tihti eluga -- kord tutvus ta Belgia Kongos pidalitõbilaga, kord sukeldus Hispaania kodusõja või Ladina-Ameerika revolutsioonide keerisesse. Aastail 1941-1943 tegutses kirjanik Briti luures Sierra Leones.
Oma elu viimased aastakümned elas ta peamiselt Prantsusmaal.
See pikakasvuline, sale, pisut kühmus, helesiniste silmadega energiline mees käis 1935. aastal ka Eestis.