«Hitleri punkris» tugineb [i:72840]i mälestustele üleskasvamisest natsi-Saksamaal, kus ta võitles poisikesena Hitler-Jugendi ridades venelaste vastu ja teenis sõja viimastel päevadel Adolf Hitleri punkris kantseleihoone aia all Berliinis.
Lehmann räägib lapsesilmade kaudu nähtuna meile loo natsirežiimi kujunemisest ja kokkuvarisemisest.
Need silmad jäid pimedaks tõele isegi veel siis, kui Hitleri Kolmanda Reichi vabisev hoone kokku varises. Alles pärast seda, kui armastatud füürer end tappis, avanesid viimaks Armin Lehmanni silmad ja ta mõistis, et temalt oli röövitud lapsepõlv.