Kodused ravimised ja luuvalurohud. Terviseraamatu esimesest osast leiab lugeja üle 600 ravivõtte ja retsepti, mis on aidanud rahvaravist abi otsinud inimesi sagedamini esinevate liigesehaiguste vastu. Eestis põeb liigesehaigusi iga viies inimene, üle poole haigetest on nooremad kui 50 eluaastat. Rahvalikus ravipraktikas on peetud liigesevalu tekitavate haigustena silmas eelkõige reumat, artriiti ja podagrat, aga ka osteoartroosi ja teisi hädasid, mis põhjustavad toesevalu ehk valu luudes, liigestes ja lihastes.

Sellega, et meil siit-sealt aeg-ajalt valutab, on harjunud paljud. Kergemate valude puhul piisab ravimiseks lihtsatest kodustest vahenditest – ürdivannist, kasevihaga vihtlemisest, külmakotist või valuvaigistavast geelist. Sageli on kiiret efekti andnud vanaemade luuvalurohud, metsaapteegist ja ürdipõllult korjatud vahendid, tinktuurid ja määrimised. Keerulisematel juhtudel on enesetervendajad katsetanud erinevaid raviviise, neist tõhusamad välja noppinud ja ravimeetodina kasutusele võtnud. Koduses tervenduses on otsitud rohtu igasuguste liigestega seotud valude, sealhulgas kukekannuse, varbakondi, luumurdude ja venituste vastu.