Eestis on välja kujunenud 3 veisetõugu, mis nii tegelike karjakasvatajate kui ka riigi poolt tunnustust on leidnud ja mille paranduse kallal sihikindlalt tööd tehakse.
Käesolev köide tahab anda ülevaate kõigist abinõudest, mille kaudu eesti mustvalge veise kasvatajad oma ülesandeid tõuparanduse alal teostavad. Sellelt seisukohalt on käsitlust leidnud vastava tõuseltsi, nimelt «Eesti Hollandi-Friisi Karjakasvatajate Seltsi» algatused ja tööd – tõuraamatusse võtmine, loomade ja järeltulijate valik ja märkimine, kontrollühisused, karjanäitused jne.
Ära on toodud kõik majapidamised, kus kuni 1. jaan. 1924. a. Eesti Hollandi-Friisi Karjakasvatajate Seltsi poolt tõuraamatusse võtmist on toimetatud, ühes märgitud loomade arvuga, kui ka tõuseltsi poolt ellukutsutud pullijaamade nimestik.
Käsitlusel oleva karja tõu enese nimetusena on tarvitusele võetud senise «hollandi-friisi» karja nimetuse asemel uus – «Hollandi kari» ja «Eesti mustvalge kari», pidades neid eelmisest nimetusest kohasemaks, kuna Hollandi-Friisi mõiste liiga piiratud on – on ju nimetatud tõu moodustamisest meil osa võtnud peale otse Hollandi-Friisi-maalt toodud loomade suurel mõõdul ka mujalt (Ida-Friisimaalt, Ida-Preisimaalt, Rootsist) imporditud loomad.

Raamatu lõpus on August Arrase artikkel «Veiste tiisikusehaigus ja tema vastu võitlemine».

Illustreeritud jooniste ja fotodega.