Hugo Võsapäts vihkab oma perenime, sest klassikaaslased narrivad teda selle pärast ega pea Hugot ennast miskikski. Ainult tema parim semu Nico teab, et Hugos peitub tegelikult geniaalne sisu, mis küllap peagi välja paiskub ja kõiki ahhetama paneb. Juba Hugo välimus viitab tema suurele tulevikule, sest see on erinevate staaride segu ehk äraütlemata hea.

Tõsi, Hugo ei ole veel lõplikult otsustanud, kas ta teenib oma miljonid jalgpalli- või lavastaarina või rakendab oma geniaalset mõistust poliitikas või finantsmaailmas. Eks tal ole selleks veel ka pisut aega, sest ta on alles «peaaegu 16-aastane (kuigi paistab välja noorem)» ja käib kuuendas klassis.

Toreda ja tihtipeale pisarateni naerma ajava loo ühest 13-aastasest saksa koolipoisist on kirja pannud Sabine Zett, eesti keelde tõlkinud Linda ja Meelis Lainvoo.