Miina Härma – esimene eestisoost kõrgharidusega naine – helilooja, koorijuht, muusikaõpetaja, interpreet, kultuuritegelane – seda kõike 20. sajandi esimesel poolel, kus naise koht pidi üldtunnustatud reeglite järgi olema vaid kodus, pereringis. Juba alates 1894. a. V üldlaulupeost olid Miina Härma laulud üldlaulupidude kavas, ometi ei avatud temale kordagi üldlaulupeo üldjuhi puldi võluväravaid. Vahel, tõsi küll, anti talle lauljate ja publiku tungival nõudmisel võimalus juhatada oma laulude kordusi Eesti Vabariigi algusaastate laulupidudel.

Miina Härma näitas Eesti naistele julgesti teed avalikku ellu. Ometi pidi kuluma enne veel ligi pool sajandit, kui XX üldlaulupeol 1985. a. tõusis üldjuhi pulti naine – koorijuht Vaike Uibopuu.