Viirese loomingut läbib punase niidina leppimatus kommunistliku maailmakorraga. Käesolevas, oma esimeses avalikkuse ette jõudvas raamatus annab unustatud kirjamees haarava olukirjelduse küüditamisest ning nõukogude võimuorganite ja hävituspataljonide verisest märatsemisest Ida-Virumaal 1941. aastal. Lisaks sisaldab trükis põhjaliku ülevaate autori elukäigust, mida täiendavad mitmed meeleolupildid sõjaeelsest Eestist. Hugo Viirese loominguline pärand täies mahus alles ootab avastamist.

1907. aastal Ida-Virumaal sündinud Hugo Viires arreteeriti nõukogude võimuorganite poolt 1946. aastal ja mõisteti kümneks aastaks sunnitööle. Pääsenud küll sovjetlike vangilaagrite põrgust lõpuks eluga, oli tema nii paljutõotavalt alanud kirjanduslik karjäär paraku läbi. Enne Teist maailmasõda, aga ka selle ajal, oli ta avaldanud toonases perioodikas hulgaliselt artikleid, esseesid ja arvustusi ning kirjutanud näidendeid. Sõja ajal organiseeris Hugo Viires illegaalse ülevabariigilise puudustkannatavate eesti vaimuinimeste abistamise organisatsiooni – Eesti Rahvusliku Abistamiskomitee. Seda kinnitavad aastal 2000 vanast mürsukestast leitud vanad dokumendid.