«Prantsusmaa terve osa, arukas, tasakaalukas, talupojalik, see, mis oli jäänud maa lähedale, kõrvaldas haige osa, mis oli hullunud, meeletu, hellitatud impeeriumist, rikutud unelmaist ja naudinguist; isamaa pidi veristama oma ihu, rebima tüki oma sisemusest, ilma et ta isegi oleks tundnud, mis ta tegi.
Ent see veresaun oli vajalik; oli tarvis juua prantsuse verd, et tuua julma lepitusohvrit, et käia läbi puhastustulest. Prantsuse rahvas oli käinud lõpuni oma Kolgata-tee; oli saabunud hirmsaim surmaheitlus: ristilöödud rahvas lunastas oma patud ja ärkas üles uude ellu.»