Raamat käsitleb Eesti ärkamisaja tuntud kirjaniku Andres Saali (1861-1931) elu üht seni peaaegu tundmata perioodi: tegevust Indoneesias, tööd Hollandi-India armee topograafiateenistuse fotoateljee juhatajana, taustaks ajalugu ning kaasaja protsessid ja sündmused. Lühidalt on puudutatud Andres Saali varasemaid eluaastaid ning pensionäripõlve Kalifornias. Räägitud on tema pikkadest reisidest ja elust Hollandis Esimese maailmasõja lõpuaastatel, arvukatest kirjutistest Indoneesia eluolust, huvist budismi ja India kultuuri vastu.
Andres Saali elu ja töö Indoneesias on näide sellest, mida suudab saavutada kaugele maale emigreerunud eesti haritlane, vaimuaristokraat, kui ta leiab rakenduse oma teadmistele, töökusele, energiale ja esivanematelt päritud visadusele. Andres Saal säilitas alati oma kodumaa-armastuse, igatsuse Eesti järele.

Olaf Klaasseni (s. 1929) huvialaks on olnud Eesti kontaktid Aasia ja Aafrika maadega, selles valdkonnas on ilmunud hulk monograafiaid ja artikleid.