Raamatus antakse ülevaade Teise maailmasõja Idarindel võidelnud erinevate riikide ja rahvaste aumärkidest ja nendega autasustamisest. Tuleb välja, et Suur-Saksamaa eelistas autasude jagamisel muidugi omasid «tõelisi aarialasi» ja teiste rahvuste sangaritele jagus aumärke tunduvalt vähem kui õiglane olnuks.
Samuti on antud valik erinevate auastmetega eesti sõjameeste elulugusid, keda ei vääristatud kõige kõrgemate aumärkidega. Rüütliristi ja Kuldtähe kavaleridele on reeglina suurimat tähelepanu pööratud, seekord leiavad käsitlemist ka need mehed, kes seni ehk nende varju on jäänud. Valitud seltskonnas on eestlasi, kes teenisid nii Saksa, Soome kui ka NSV Liidu sõjavägedes.