Käesolevas monograafias visandab Teun A. van Dijk, üks maailma tuntumaid diskursuse uurijaid ja kriitilise diskursusanalüüsi alusepanijaid, novaatorliku teoreetilise raamistiku multidistsiplinaarse ideoloogiateooria loomiseks. Autor eristab oma lähenemise selgelt varasematest ideoloogiakäsitlustest, mis on pigem filosoofilised kui süstemaatilised, analüütilised ja teoreetilised. Erinevalt traditsioonilisest marksistlikust ning ka argikäsitusest defineerib van Dijk ideoloogia üldises, mittehalvustavas tähenduses ning paigutab selle tunnetuse, ühiskonna ja diskursuse vahelistesse suhetesse. Ideoloogia väljendamisel, elluviimisel ning eriti taastootmisel täidab olulist funktsiooni diskursus, kuna ainult keelekasutuses, diskursuses või kommunikatsioonis (või teiste semiootiliste praktikate abil) on võimalik ideoloogia selgelt formuleerida. Teun A. van Dijki arvates tähendavadki võim ja ideoloogiline hegemoonia tänapäeval eelkõige efektiivseid kommunikatsiooni- ja veenmisstrateegiaid, mille abil saab saavutada kuulekuse ja nõusoleku, nii et inimesed käituvad nii nagu vaja omast vabast tahtest.