Paistab tõesti, et nüüd enam muud ei kuulegi kui: Eedu, kas hakkad naist võtma? Kas teed kõva pulmatralli? Kas kiriklikud või komsomolipulmad? /.../
«Eedu, sa ei tohi abielluda! Kas kuuled? Mina ei pressi ennast sulle seaduslikuks, aga kellelgi teisel ei luba ka sind ära võtta. Lihtsalt ei luba!»
Ei luba... Lihtsalt kole... Noh, mis siis ikka. Jääb ehk ära... Aga kuidas sa, Melita, kallis hing, kavatsed masinavärgi peatada? Näoke niisugust otsustavust täis. Kuidas, kuidas just?
«Ära unusta, Eedu, et meil on laps.»