«Mina neid vempusid välja ei mõtle – nad lihtsalt ise juhtuvad.»

Kassisalu talus Vahtramäe külas elas Emil. Ta nägi välja nagu tõeline paipoiss, peaaegu oleks võinud oletada, et ta on pisike inglike. Aga ärge arvake, et see päriselt ka nii oli! Sest Emil oli metsik ja jonnakas ning tempe korraldas ta peaaegu iga päev. Aga selles mõttes oli Emil küll korralik, et ta kunagi ei teinud sama tempu kaks korda järjest, vaid leiutas alati mõne uue koeruse. Nagu siis, kui ta oma noorema õe Ida lipumasti otsa tõmbas. Või tookord, kui Emil ratsutas oma hobu Lukase seljas otse suurde saali, kus linnapea pidas uhket pidu. Mis te arvate, kuhu Emil pärast seda sattus?

Astrid Lindgreni lood Smålandi maakonnas elavast Emilist on armsad paljude põlvkondade lugejatele.

Raamatu ajatute illustratsioonide autor on Björn Berg.