«Vigala Sassi iseloomustamiseks on tuhandeid võimalusi. Nad kõik võivad olla õiged. Kuid saab ka lühidalt kokku võtta: Vigala Sass oli haruldane kombinatsioon kaasa saadud ning väljaarendatud ülitundlikkusest, määratust töövõimest, tahte- ja sihikindlusest ning kompromissitust aususest. Just need omadused tegid kesiste edueeldustega lastekodupoisist Suure Teadmamehe.

Kui raamatu tarvis Sassi sõprade-lähedastega kohtusin, panin tähele, et üks mõte kordus punase niidina intervjuust intervjuusse. Millised iganes olid mälestused, ükskõik kui kõrgelt hinnati Sassi selgeltnägemisvõimeid, loodustunnetust, inimeste lugemise oskust, teadustööd või isegi sportlikke saavutusi, enamjaolt sai jutuajamine kokku võetud mõttega: Sass oli kahtlemata eriline ja erakordne inimene, kuid siiski ainult inimene. Haavatav, oma veidruste ja vigadega ja mõnikord ekslik. Just sellepärast on raamatul ka selline pealkiri – «Ikkagi inimene».»