See raamat jutustab ajaloolisest Ingerist, nüüdsest Leningradi oblastist pärit soomlaste diasporaa tekkest Eestis, kohandumisest Eesti ühiskonnaga 50-ndatel aastatel ja integreerumisest tänapäeval. See omanäoline rahvakild, kes oli talupojaühiskonnana sajandite jooksul õppinud elama võõra võimu all, oli salliv ja pidas lugu luteriusust.
Kahe totalitaarse režiimi kokkupõrge Teise maailmasõja ajal sai aga sellele rahvale, kes jäi kokkupõrke keskmesse, saatuslikuks. Ingerisoomlased viidi oma kodust ja jäid lõpuks ilma õigustest sinna ka kunagi tagasi pöörduda, ligi 20 000 ingerisoomlast leidis seetõttu uue kodumaa Eestis.
1988. a. muutuste tuultes suutsid allesjäänud ometigi sedavõrd mobiliseeruda, et rahvuslikke kultuuriseltse moodustati üle terve Eesti. See raamat jutustab ka sellest, millega need seltsid praegu tegelevad ja millega nad lähevad vastu oma 25. tegevusaastale.
