Kristjan Haljaku eelmine raamat, Tuumas ilmunud luulekogu «Verlaine'i revolver» pälvis mitu positiivset vastukaja. Uues raamatus «Illuminatsioonid» autori väljenduslaad on endiselt sisutihe ja erinevate allikatega mänglev, ent seekord autor lubab endale ka naljategemist.
KEVADE-ADAMSONI nurgal müüb Valentina Tereškova elektroonilisi sigarette. Tema jalad on veel pikemad kui fotol, juuksed veelgi heledamad. On augustiõhtu, väga tavaline augustiõhtu. Mina jalutan Valentinast mööda koju, juba mõttes näen ja ihus maitsen barbituraate lauasahtlist, kui õige sõidaks Alžeeriasse, kui õige õige, kui õige annaks oma mantli Valentina õlgadele, ma ihus maitsen Valentina ihu barbituraate, lumi langeb, helbed peatuvad maal ja Valentinal.
KUSAGIL tuksub süda. Löögid ja löögivahed on kaks kõrget rööbiti baobabi, mis vahepeal mõneks korraks lähenevad, et keerduda köiejupiks.
