ILUS VALGE RATSU

otsisin laia lageda välja peal taga
oma ilusat valgetratsut
oma silmarõõmu ja rännukaaslast
mõttelugejat ja sõpra
kelle seljas olin kapanud üle igilumiste mägede
vedanud näpuga valgeid jooni lasuurtaevasse
lisanud linnuteele salamahti mõne tähesädeme
kuhu oli ta ometi kadunud
oh kuidas ma teda igatsesin
oh kuidas ma teda otsisin

kui äkki märkasin et rahvamass mind imestunult vahib

mu ratsu…? oskasin vaid kogelda
mis ratsu? küsis kõige igavama näoga mees vastu
sul pole kunagi mingit ratsut olnud
mine kaeva oma kraavi edasi
siis jõuad õhtuks perele
peotäie riisi osta