Paljud autorid on mänginud mõttega purjetamisest kaugele saarele, kus inimesed on loonud ideaalse riigi - imede saare. Üks selliseid on 14. sajandi kirjanik-filosoof Casarmana, kes jutustab saarest, mille rahvas tehniliselt, poliitiliselt ja moraalselt on kaugele ette jõudnud.
Oma uues teoses Ristikivi restaureerib sama sündmuse. Ta käsitlusel nähtub, et paljugi selle saare imedest pole nii võimatud, nagu need paistsid kaasajale. Pärast kolme romaani kõrgkeskaja maailma lagunemisest on Ristikivi tulnud teosega, milles palju vabastavat ning lohutavat.