Ristiusu pühaku Cyprianuse eluga seoses mainitakse ristiusu ajaloo allikates usumärtrina samuti püha Justinat. Mõlema elukäik kulges (peamiselt) muistses Antiookias (tänase Türgi Antakya). Teada on ka, et Justina usuveendumuse mõjul sai Cyprianusest kristlane. Osa allikaid väidab, et mõlemad hukati ristiusu märtritena ühel ja samal päeval 304. aastal (tõenäoliselt) Nicomedias (tänase Türgi İzmit) pea maharaiumise läbi. Draamas „Imevõlurˮ (El mágico prodigioso; esmalavastus Kristuse Ihu pühade ajal Yepeses 1637. aastal) tõi Calderón maailmakirjandusse hinge kuradile müümise motiivi taustal usu ja filosoofia, usu ja teaduse, usu ja looduse, (sala)teaduse ja armastuse vahekorra teema. Noorest naisest Justinast tegi Calderón näidendi peategelase ja sündmuste juhi.

Hispaania „kuldajastu” ja Euroopa näitekirjanduse suurkuju, Lope de Vega mantlipärija Pedro Calderón de la Barca (1600‒1681) pärines Põhja-Hispaania aadlisuguvõsast. Felipe III aegses pealinnas Madridis, kus Pedro Calderón sündis, töötas tema isa kuninglikus riigivaraametis. Ema oli flaami päritolu. Calderóni loomepärandiks jäi 120 näidendit, lisaks suur hulk autosakramentaale ja vahemänge (sainete), farsse ning muusikalisi komöödiaid (zarzuela). Calderóni kuulsaima draama „Elu on unenägu” (La vida es sueño) lavastas 2000. aastal Eesti Draamateatris Ingo Normet. Lembit Petersoni lavastatud „Suure maailmateatriga” (El gran teatro del mundo) avati Tallinnas Theatrumi uus hoone (2018).

Jüri Talvet on Tartu Ülikooli kauaaegne maailmakirjanduse õppejõud, emeriitprofessor. Ühtlasi on ta kirjanik ja tõlkija. Ta on avaldanud mahukaid uurimusi (sh „Juhan Liivi luule. Monograafia”, Tänapäev, 2012, „Critical Essays on World Literature, Comparative Literature and the ‛Other’”, Cambridge Scholars Publishing, 2019), kümme algupärast luulekogu ja kultuurifilosoofilist esseistikat. Tema loomingut on tõlgitud paljudesse võõrkeeltesse. Ta ise on tõlkinud vanemat ja uuemat maailmakirjandust peamiselt hispaania ja inglise keelest. 2022. aastal pälvis ta poole sajandi jooksul tehtud luuletõlgete eest („Valitud tõlkeluulet. I–II”, TÜ Kirjastus, 2021) Jaan Krossi kirjandusauhinna.