«Inglite ilm» on konfutsiuslikult esitatud filosoofiline mõttepalmik, mis arutleb humoorikal viisil elu oluliste küsimuste üle. Raamatus esitatu on küll sisult sügav aga esitluslaad aitab vältida loetu rusuvalt tõsiseks muutumist. Lugedes saab kaasa mõtelda näiteks seesugustele arutlustele: mis on jumalik või inimlik, kes on üldse Jumal, miks on elu nagu ta on ja mis on kõige selle mõte ning palju muudki. Nende kaante vahelt võime leida vastuseid või ka vajalikke algeid mõtluse innustuseks. Selleks võib raamatu avada ükskõik milliselt lehelt. Siiski alustades algusest, võime osa saada omapärase dünaamikaga tervikust, mis jõuab lõpuni just õiges kohas, et jätkata oma lõputut ringkäiku. Kokkuvõtvalt võiks osundada üht raamatus leiduvat mõtet: Kord küsis Aadam Jumalalt: «Ma tunnen, et siin Eedeni aias on mingi saladus.» «See on selleks, et Eedenist saaks mõelda igavesti,» naeratas Jumal. Sissejuhatuseks võite oma meeli ergutada järgmiste raamatust leiduvate mõtete tuules:

• Kord ütles Aadam Eevale: «Jumalat vaadelda on huvitav.» «Sa pöörad mulle liiga vähe tähelepanu,» vastas Eeva
• Kord ütles üks dinosaurus teisele: «Süüa tähendab elada.» «Kas me sööme igavesti?» küsis teine
• Kord väljendas esimene ingel mõtet: «Kes Jumalale vastu hakkab, sellele meeldib temaenda tühisus, mis avaldub oma suuruse tajus.»
• Kord Eedeni aias üks ingel väljendas mõtet: «Kui maailma ilmuvad naljad, on sel lõpp.» «Selgita seda meile!» palusid teised inglid. «Nali sünnib siis, kui tarkus asub hävitama iseennast.»