Surmalähedased kogemused, paranormaalsed nähtused ja uusvaimsus. Need ja muud teemad tulevad vaatluse alla raamatus «Inimene ja teispoolsus». Teispoolsus on see, mis jääb teisele poole meie tunnetust, mida ainult aimame ja tasapisi tundma õpime.

Sajandeid kestnud kriitikast hoolimata ei ole religioon sugugi vähem elujõuliseks muutunud. Ta vahetab ainult nimetusi ja kostüüme ning ilmub isegi teaduse kui väidetavalt oma suurima vastase mõjuväljas. Mingil määral on õnnestunud religiooni mainet küll mustata, sidudes seda tagurliku mõtteviisi ja maailmapildiga, kuid selle tagajärjel kasutatakse säilinud religioossuse väljendamiseks ainult teisi nimetusi, jättes sisu üsna samaks. Ilmalikus tsivilisatsioonis võivad usundi ilmingud varjuda ka anonüümsete kattevarjude taha.

Kõneldakse uusvaimsusest, esoteerikast või new age'i mõtteviisist, mis samas sisaldab varasest religiooniloost tuntud elemente, ilma milleta ei ole inimkonda iial eksisteerinud.