Hispaania filosoofi ja kirjaniku Miguel de Unamuno (1864–1936) on mõelnud mitte üksnes mõistusega, vaid kogu oma elu ja südamega. Traagiline elutunne on tema jaoks tõeliselt katoliiklik elutunne, kusjuures lähtub ta Hispaaniast ja hispaanialikkusest. Arutleb selle üle, kuidas jumalikkuseaim ja jumalatunne, sellele rajatud usk, lootus ja ligimesearmastus panevad aluse religioonile. Oma raamatu lõpetab Unamuno käsitlusega don Quijotest kaasaegses euroopalikus tragikomöödias.