Zygmunt Krasinski (1812-1859) ajalooline ja sümboolne tragöödia «Irydion» (1836) on poola kirjanduse romantilise ajajärgu silmapaistvamaid teoseid. Selle teosega on varakult küpseks saanud autor, ta oli «Irydioni» ilmudes alles kahekümnenelja-aastane, andnud oma ilmavaate ja ellusuhtumise sünteesi. Oma vormilt on «Irydion» paremini viimistletud kui ükski teine sama autori proosateos.
Kaks põhiideed läbivad poola kirjandust 1825-1850 aastate vahel, - kannatamismotiiv, mis lõpeb kättemaksuga, ja kannatamismotiiv, mis viib moraalse arenemise ja vaimlise uuestisünni tungile. Ühte suunda hoiduvad siin Mickiewicz ja Slovacki, ja teisale Krasinski oma armastus- ja andestamisevangeeliumiga.
«Irydioniga» on Krasinski tahtnud tuua oma rahvast veendumusele, et kättemaks ei loo ise midagi püsivat, ja et vihkamine kannab mürgist vilja.
August Alle