Romaanis käsitletakse üksikute vene perekondade väljarändamist vabale maale, Amuuri äärde, et pääseda mõisnike ja kapitalistide orjusest. Jõudnud peale pikka rändamist kohale, alustavad asunikud uut elu, harivad põldu, õpetavad põllutööd kohalikele aborigeenidele – goldidele ja teistele, kuid orjusest vaba elu (tsaarirežiimi tingimustes) ei leia nad sealgi: ka Amuurimaale saabuvad uusasunike kannul tsaari ametnikud ja papid, ning nende endi keskelt võrsuvad külakurnajad, kellel tavaks on võõra tööjõu ekspluateerimine.
See on üks osa ulatuslikust ajaloolisest teosest, kus lugeja tutvub kauge maa omapära ja kommetega, pärismaalaste goldide ja giljakkide eluga, nende suhtumisega hiinlastesse ja venelastesse ning tolle kauge maa karmi, kuid kauni loodusega.