Kogumik esitab valiku Tunne Kelami olulisemaid sõnavõtte ja kirjutisi 1970. aastate algusest tänaseni.

1972. aastal koostas Tunne Kelam kahe põrandaaluse inimõiguste rühmituse nimel läkituse ÜRO peasekretärile Kurt Waldheimile, kellelt sooviti abi Eestit okupeerivate vägede väljaviimiseks ning vabade valimiste korraldamiseks. See oli esimesi süsteemseid dokumente, mis okupeeritud Eestist Läände jõudis.

Kelami kõnes Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei asutamisel 1988. a. esitati ametlikule nõukogude reformisuunale selge alternatiiv – Eesti riikliku iseseisvuse täismahuline taastamine rahvusriigina.

1989. a. sündis Kelami osalusel idee määratleda Eesti Vabariigi jätkuvalt eksisteeriv õiguslik kodanikkond. Veebruaris 1990 valitud Eesti Kongress sõnastas riigiõiguslikud ja poliitilised seisukohad, mis said aluseks teel iseseisvuse suunas. Eesti Kongressi täitevorgani Eesti Komitee esimehena oli Tunne Kelamil oluline roll 1991. a. 20. augusti rahvusliku kokkuleppe saavutamisel, millega Eesti iseseisvus taastati õigusliku järjepidevuse alusel. 1991-1992 osales ta Eesti Komitee esindajana Põhiseaduse Assamblee töös.

Kogu oma tegevuse vältel on Tunne Kelam rõhutanud majanduslik-poliitilise koostöö ning Euroopa vaimsete väärtuste tasakaalu vajadust, lähtudes kristlik-demokraatlike põhimõtete järjepidevusest. Saavutatud vabadus ei tähenda hoolimatut enesekesksust, vaid seda tuleb mõtestada vastutustundlike kodanike väärikusega.