Kui tahan sooja saada, siis võtan postkastist lehe, laotan selle põrandale laiali ja hüppan selle peal üles-alla. Vetruvus on iga teksti puhul oluline, niisamuti selle temperatuur. Jäik tekst lõhub jalgu, külm tekst jäätab varbad. Väiksem ja tihedam kiri jagab leebemat, nagu jahtunud kerise soojust. Suurte tähtedega pealkirjad on palavamad.

Islandi kiri on pehme nagu batuut – vajan vaid natuke temperamenti, natuke tasakaalutunnet, ja rõõm juba tulvab. Hüpped muutuvad üha kõrgemaks, võitlus gravitatsiooniga ägedamaks. Tekst mu jalge all on järjest soojem, kuumab nagu ahi. Hüppan ja kargan. Vahepeal lähen justkui muuseas lae alla lendu.