Illustreeritud rikkaliku fotomaterjaliga August (Gus) Masik (1888–1976) oli erandliku ja seiklusliku elusaatusega, Jõgevamaalt pärit mees, kelle elu ja tegevuse kohta on andmeid üsna napilt. Pärast kirevat meremeheelu jäi ta lõpuks neljakümne kaheksaks aastaks pidama Alaska põhjarannikule, elades seal erakliku trapperina. Eestit külastas A. Masik hiljem vaid ühe korra, 1938. aastal, mis leidis suurt vastukaja tollases ajakirjanduses.

Masiku elu kaalukamaks sündmuseks oli 1917.–1918. a osalemine kuulsa Kanada polaaruurija ning teadlase V. Stefanssoni kolmandas, Beauforti mere ekspeditsioonis, mis kujutas endast maailma esimese triivjaama rajamist. Sellest perioodist on pärit ka retk Kanada Arktika saarestikku, mille märgiks on kaardil Masiku-nimeline jõgi ja mäekuru Banksi saarel. Hilisemasse aega kuulub Masiku tutvus Šoti naisbotaaniku Isobel Hutchisoniga, kes on temast kirjutanud omapärase sisuga raamatu, mis kahjuks eesti keelde tõlkimata.