Järelsoometumine võrdub selliste terminitega nagu postsovetlik või postkommunistlik. Riikides, millel pole hoolimata turumajandusele üleminekust õnnestunud eemalduda sotsialismiaegsetest võimustruktuuridest, on postsovetism endiselt olemas nii poliitikas kui ka inimeste igapäevaelus. Baltimaadel ja suurel osal idapoolsest Kesk-Euroopast seevastu õnnestus raputada õlgadelt suurem osa nõukogude pärandist.
Soometumine tähendab Soome kohanemist Nõukogude Liidu tahtega külma sõja ajal. Nõukogude Liiduga tihedalt seotud Soome poliitiline ja majanduslik eliit sai oma kesksest positsioonist kasu. Järelsoometumine tähendab, et see nähtus ei kadunud, kui Nõukogude Liidu asemele astus Venemaa. Neil mõtlemis- ja käitumisviisidel on on olnud sügav mõju Soome sisepoliitikale ja kogu Soome ühiskonnale.
«Kuidas suutis meie kodumaa, mille kangelaslikkust võitluses Nõukogude Liidu vastu olid meie vanaisad ülistanud, jätta end korduvalt üksi – ja seda veel omal soovil?» küsib raamatu autor Pekka Virkki. «Kuidas on võimalik, et aususe ja kangekaelsuse poolest tuntud soomlased ei nõudnud oma juhtidelt selgitust, kas kogu külma sõja aegne ida suunal tehtud koostöö oli tõesti vajalik? Ja millises vormis on see koostöö hiljem jätkunud?»
Küsimused sõna otseses mõttes karjusid vastuste järele – ja paljud hakkasid neid otsima. Selle raamatu eesmärk on olla reisijuhiks otsijatele.
