Poliitilised, majanduslikud ja kultuurilised muutused ja arengud Jõgeva linnas ning selle lähiümbruses 1938–1949. Jõgeva linna 75. aastapäevale pühendatud raamat keskendub elule Jõgeva linnas kogu Eesti ajaloo jaoks rasketel aastatel 1938-1949. 1. mail 1938 sai Jõgeva koos Antsla, Elva, Jõhvi, Keila, Kallaste, Kilingi-Nõmme, Kunda, Kärdla, Mustla, Mustvee, Mõisaküla, Suure-Jaani ja Sindiga linnaõigused. Mõned probleemid olid Jõgeval nende linnadega sarnased, mõnes aga eristuti selgelt. Mitmed murrangulised sündmused ja langetatud otsused kajastusid Jõgeval teisel kujul või muutusid hoopis teisejärguliseks, vahel ei leidnud Jõgeval üldse olulisemat vastukaja. Teises maailmasõjas kannatas Jõgeva siiski üsna raskelt. Käsitletud perioodi teine ajaline ots on märgilise tähendusega mitte ainult märtsiküüditamise tõttu, vaid ka seepärast, et 1949. aasta 1. augustil loodi Eesti kaardile uus maakond, mille keskuseks sai Jõgeva linn. Majanduslikus mõttes oli maakonnakeskuse staatus linnale väga oluline, sest sõjas kannatanuna vajati uusi haldushooneid, uut raudteejaama, avaramat keskkoolihoonet, kauplusi ja palju muud. Uue maakonna moodustamiseta jäänuks Jõgeva Tartumaa äärealale aastateks kiratsema.