Jõuluromanss

Ta peaks püüdma lende, mitte pilke…

Molly ja Andrew üritavad lihtsalt pühadeks koju Iirimaale jõuda, kui nende lend ootamatu lumetormi tõttu tühistatakse.

Nende vahel pole kunagi midagi romantilist olnud: nad on sõbrad ja ei midagi enamat. Aga üks kord aastas, juba viimased kümme aastat, on Molly veetnud seitse tundi ja viisteist minutit, istudes viimasel jõulueelsel Chicago-Dublini lennul Andrew’ga kõrvuti, juues pardal pakutavat kohutavat veini ja viies teineteist oma eluga kurssi. Hoolimata kahe sõbra mitmetest erinevustest, pole see pühadetraditsioon midagi, millest kumbki neist kunagi loobuda oleks tahtnud.

Molly jõuludest niivõrd vaimustuses pole, kuid – veel üks asi, mille suhtes on nad täielikud vastandid – Andrew on täielik pühade fanaatik ja Molly teab, kui palju Iirimaale tagasi jõudmine mehele tähendab. Seega, selle asemel et käituda mõistlikult ja pühi lihtsalt üheskoos Ameerikas tähistada, valib Molly rumalama tee. Irratsionaalse tee. Ta vannub, et mees jõuab koju. Täpselt oma ema kuulsa jõuluõhtusöögi ajaks.

Aeg jookseb. Kuid Mollyl on alati plaan. Ja seni, kuni ülispetsiifiline kombinatsioon taksodest, lennukitest, laevadest ja rongidest graafikust kinni peab, ei saa ju ometi midagi viltu minna.

Mida naine ei tea, on see, et kui lumi langeb linnale ja kahe sõbra peale, kes on kindlad, et nad pole kokku määratud, võib universumil olla hoopis omamoodi plaan…