Selles romaanis meenutab oma Sussexi lapsepõlvemaale naasnud keskealine inglane seal kunagi toimunud sündmusi. Talle meenub, kuidas nende majas olnud üüriline tappis nende kassi ja hiljem ka iseenda. Kogemata kombel oli ta ka äratanud tumedad jõud, mis ohustasid seejärel majas elavat poissi. Poisi õnneks tulid talle appi kolm naist, kes elasid tänava lõpus ja nimetasid ookeaniks nende maja juures olevat tiiki. Kõige noorem neist naistest, ise ka alles noor tüdruk, on poisile abiks, kui seni lihtne ja sõbralik maailm teeb läbi ootamatu muutuse ja hakkab hambaid näitama.

Gaiman on ise öelnud, et see romaan sai alguse lühijutust, mida tal ei õnnestunud kuidagi lõpetada, enne kui see oli romaanipikkuseks kujunenud ja oma loogilise ja loomuliku lõpuni jõudnud.

[i:7122] on ilmselt maailma üks populaarsemaid fantaasiakirjanduse autoreid, ta on saanud oma loomingu eest Hugo ja Bram Stokeri auhinna ja Newberry medali, samuti on tema teoste järgi tehtud mitmed filmid.