Jaan Jaago (1887-1949), Luunjast pärit ja Berliinis surnud elukutseline maadleja opteeris 1920. a. punaselt Venemaalt iseseisvunud Eestisse. Tallinna maadluspublik oli juba kolmekordsest maailmameistrist vaimustatud, aga Eesti Spordileht ja spordiametnikud üritasid kutselist maadlust hoopis ära keelata. Kardeti, et Jaago populaarsus võib ohustada noort amatöörmaadlust. 1921. a. siirdus mõnitamisest solvunud Jaago Berliini, kus ligi 10 aastat ei olnud kiidetud maadlejate kuningal selles maailmajaos ühtegi tõsist vastast. 1928. a. pärjati ta Münchenis seitsmendat korda maailmameistriks...

Raamat jutustab võitudest võõrsil ja vaimustusest kodumaal. Mehise mineviku peatükid vahelduvad tekstilõikudega 1999. a. Berliinist, kus autor koos Jaago pojapojaga otsis lisa nappidele andmetele atleedi ja tema elukaaslase Barbara Sculleri elukäigust.