«Jaaniuss ja Kännukuningas» on jutustus kahest rändurist – Jaaniussist ja Kännukuningast, kes seiklevad oma kodu lähedal Mustjõe ääres ja satuvad n-ö kännuringidesse. Iga ring on minek kuhugi salapärasesse paika. Matkaradadel kõndides loovad peategelased haikusid ja jutustavad lüürilisi vahelepõikeid loodusest, inimestest. Loovad luuletusi ja laule, tantsivad, põgenevad, vaatavad pilvemustreid ja teatrit, teevad maakunsti ja tuhakartuleid, veel väga-väga palju muud toredat, huvitavat, sooja ja õpetlikku.
Raamatus on ohtralt toredaid mõtteid, millistele ka täiskasvanu rõõmuga ja kahel käel all kirjutab. Näiteks need Jaaniussi sõnad:
Vestmine maast ja ilmast on siis tore, kui sul on kõrval teekaaslane, kes sind vahepeal küünarnukiga togib, kes sind kiiresti taevast maa peale toob, kes su üle tasakesi naerab, kes su kindla jutu peale kahtlusekübeme õhku puhub, kes sul rahulikult eksida laseb ja kes su imelike mõttelendudega alati nõus kaasa on tulema. See on vedamine igas mõttes.
Lea Mändmetsalt on varem ilmunud:
sonetikogu „Ma pintsli otsa võtan maasikvärvi ...“ (2016)
miniatuurid/luuleraamat „Mullumuiste“ (2017), mis pälvis Bernard Kangro nimelise kirjanduspreemia
miniatuurid/luuleraamat „Ürgema ja Päiksetaat“ (kahasse [i:61078]iga, 2019)
sonetikogu „Härmeldused“ (2020)
jutustus „Saru küla kaksikud“ (2021)
