«On arusaadav, et jaapani kultuuri rolli maailma kultuuripildis ei saa ei alahinnata ega käsitleda üheselt. Tuleb arvestada Jaapani eripära ning jaapani kultuurisuhete komplitseeritud iseloomu teiste kultuuridega. Eestis tuntakse Jaapani ajaloolist ja kultuurilist arengulugu vähem kui vaja oleks. Loodetavasti tulevik parandab olukorda.» Nii kirjutab Tartu Ülikooli emeriitprofessor O.-M. Klaassen oma monograafia «Jaapan läbi aegade» lõppsõnas.

Professor Klaasseni teos ongi mõeldud sütitama Eesti lugejate hulgas laiemat huvi Tõusva Päikese Maa ajaloo ja kultuuri vastu, pakkudes ammendava valiku teemasid Jaapani minevikust ja olevikust. Raamatu peatükkides peatub autor lähemalt Jaapani mütoloogial alates kosmogoonilistest müütidest, esimeste jumalate ja Jaapani saarte tekkimisest kuni Ninigi saamiseni Jaapani valitsejaks; käsitleb Jaapani ajaloo palju vaidlusi tekitanud periodiseeringut; vaatleb nn kolme tüve teooriat elanike etnogeneesis; heidab pilgu keisri institutsiooni, samuti hariduse ja kultuuri ajaloole ning välis- ja sisepoliitikale, unustamata sealjuures ka usundilugu ja sporti kui jaapanlaste vägagi erilise kultuuri lahutamatut osa. Ning enesestmõistetavalt tuleb juttu samuraidest ja kamikazedest. Jaapani ajaloos on paraku alati etendanud suurt rolli sõjad, küll oma lähinaabrite Hiina ja Venemaaga, aga ka osalemisena globaalsetes Esimeses ja Teises maailmasõjas. Sagedastest valitsuskriisidest ning võidetud ja kaotatud sõdadest hoolimata on Jaapan endale tänapäeval kindlustanud edukalt toimiva demokraatia ning tunnustatud positsiooni rahvusvahelises suhtlemises.