«Balti tragöödia» autor Siegfried von Vegesack, baltisaksa aadlivõsu, õppis 1907.-1912. aastal Tartu ülikoolis ning elas korporatsioon Livonia liikmena lõbusat tudengielu. Küpses eas pöördub ta tagasi selle kadunud maailma juurde ning visandab «Jaschka ja Janne», jutustades üliõpilaste tegemistest teravalt saksa Dorpatiks ja eesti Tartuks jagunenud linnas, kus tärkab baltisaksa tudengi Jaschka ja eesti õmblejanna Janne keelatud armastus.

Professor Liina Lukas märgib oma saatesõnas, et nii rõõmsameelselt kui siin jutustuses pole pärast koloniaalajastu lõppu koloniaalajastu pärandiga toime tuldud mitte üheski teises Balti kirjandusteoses.