«Joe Cowley täiesti salajane blogi» on Joe blogidest esimene. Blogi on mõeldud teismelistele poistele, kes on «Äpardi päeviku» lugemiseks juba liiga suured. Raamatu peategelane on 14-aastane Joe Cowley, suur Star Treki fänn, koomiksikunstnikuhakatis ja tüdrukute õudusunenägu. Joe meelest on asjad nii hulluks läinud, et enam hullemaks ei saa minna, ja et elust paremini sotti saada, otsustabki ta hakata pidama blogi – täiesti salajast blogi. Sest mis saaks minna hullemini kui järgmised asjad:
- Emps ja paps läksid lahku
- Paps kolis kokku Svetlanaga, kes on temast mingi miljon aastat noorem ja venelane
- Emps hakkas käima krohvija Jimiga, aga ometigi läheb pragu minu magamistoa laes iga päevaga aina suuremaks
- Mul oleks äärepealt õnnestunud lõbustuspargis Louise Bentleyt musitada, aga selle asemel ropsisin ta üleni täis, kuna mul läks pärast autodroomil sõitmist süda pahaks
- Ülalnimetatud põhjusel hakati mind koolis hüüdma oksekotiks
- Idikas Gav James leiutas minuvastaseks piinamiskampaaniaks järjest uusi võtteid ja ükskord toppis mu isegi terveks lõunavahetunniks peadpidi prügikasti
Blogi avab teismelise poisi suurimad õnnestumised ja piinlikud vahejuhtumid tüdrukute, sõprade, vihavaenlaste, jälle tüdrukute, perekonna ja siis veel tüdrukute rindel. Üks, mis kindel – paljud lugejad tunnevad Joes ära iseennast. See raamat paneb nutma ja naerma. Ja piinlikkust tundma. Ja suure tõenäosusega ropsima, nii lubab vähemalt Joe ise. Ja sedagi, et järgmise veerandi lõpuks saab temast täiesti uus inimene…
Blogil on kaks osa ja kolmas on autoril pooleli. Igatahes on tegu täiesti salajase asjaga.
Kui Ben oli väike poiss, siis räägiti talle kogu aeg, et temast saab suurena kirjanik. Siis ta muidugi ei kuulanud seda juttu, sest tema soov oli saada kosmonaudiks või Manchester Unitedi jalkameeskonna mängijaks. Aga kui Ben oli saanud umbes 25-aastaseks ja talle ei olnud keegi NASA-st ega ManU-st helistanud, otsustas ta ikkagi hakata kirjutama. Ben õppis ülikoolis inglise keelt ja kirjandust, mis oli tema jaoks ülilihtne, kuna ta oskas seda niigi. Enne, kui ta päris kirjanikuks hakkas, kirjutas ta nalju nii raadiosaadete jaoks kui ka õnnitluskaartide peale. Ben on end pühendanud teismelistele mõeldud raamatute kirjutamisele ja seda peamiselt sellepärast, et tema enda huumorimeele areng ongi umbes 15-aastase tasemele pidama jäänud.
Ben elab koos pere ja hädavaresest koeraga Tamworthis Inglismaal.
Beni kohta lugemist: www.bendavisauthor.com Beni blogi, mitte eriti salajane: bendavisauthor.blogspot.co.uk
