Me läheneme Viinile postitõllas. Suure impeeriumi pealinn on esialgu veel väike, kuid juba ta heliseb, kuigi veel talupoeglikus kolmveerandtaktis. Aga ikka enam on kuulda elurõõmsaid, veetlevaid valsiviise - trooni hõivab Strausside dünastia! «Suure valsi» kaudu oleks meil olemas nagu mingi rahvuslik otseside, arvame, et teame nii mõndagi. Kuid kas kõik oli just nii? Autor kirjeldab aega nii täpselt kui võimalik. Valsikuningas Johann Strauss on küll raamatu peakangelane, kuid sealjuures ei saa jätta nimetamata tema kaasaegseid, tsiteerimata ajakirjandust, kirjeldamata veel üht olulist tegelast - ilusa sinise Doonau ääres asuvat Viini. Sedagi teeb autor nii värvikalt, et tundub, nagu suhtleksid hea tuttavaga. Oled küll siit-sealt uudiseid kuulnud, nüüd räägib ta Sulle kõigest ise ja Sa rõõmustad - ah nii see siis oligi!
