Johann Wilhelm Krause on Eesti üks suurimaid arhitekte. Käesolev kogumik on viimane talle pühendatud neljaosalisest sarjast, mille mõte sündis juba paarikümne aasta eest. Aastate jooksul sarja koostamisel osalenud rohkem kui paarikümmet autorit on juhtinud veendumus, et ülikool Emajõe Ateenas on oluline tähis mitte ainult meie oma rahvuskultuuri, vaid samavõrd ka rahvusvahelisel foonil. Tartu ülikool on esimesi uue ajastu ülikooliansambleid Euroopas ja Ameerikas. Selle arhitekt Krause andis ideele vormi, tegi teoks selle, millest unistasid tema kolleegid professorid Georg Friedrich Parrot, Karl Morgenstern jt. Ülikool avas Tartus valguse värava, mis tõstis sõdadest räsitud provintsi metropoli tasemele, pakkus välja eeskuju ühe uue arhitektuurifenomeni, ülikoolimaastiku sünnile. Palju tuli Krausel ise välja mõtelda. Hämmastav on seejuures nii arhitekti eruditsioon kui ka intuitsioon.

Krause loodud ülikooliansambel on teetähis nii klassika retseptsiooni kui ka gootika taassünni ajaloos. Ülikool on Johann Wilhelm Krause monument ja omamoodi usutunnistus. Selle arhitektuuris väljenduvad ühe põlvkonna taotlused anda maailmale see, mis tänapäevani köidab nii oma esteetilise täiuslikkuse kui ka filosoofilise sügavusega. Sarja viimase köitena toob raamat lugejani Krause tänini veel valdavalt ilmumata arhitektuurijoonised ülikooli peahoone, maneeži, botaanikaaia ja Tartusse kavandatud kiriku kohta.

Neile liituvad Krause loomingu praeguste uurijate kommentaarid ja teoreetilised kirjutised, mis igaüks eraldi ja kõik koos küll lõpetavad sarja, kuid avavad ülikoolimaastiku edasise uurimise uue perspektiivi. Täname oma lugejat, kellel on jätkunud kannatust oodata arhitekti kogu loomingu avaldamist. Johann Wilhelm Krause väärib Tartusse monumenti.