Eesti luules on üheks järjekindlamaks võitlejaks Johannes Vares-Barbarus (1890-1946). Tema nimega on seotud kodanlikuaegse luule progressiivsem osa, nõukogude korra ajal on ta oma luulega eeskujuks teistele omasugustele. Suured on ta teened eesti nõukogude kirjanike organiseerimisel sõja ajal.
Johannes Vares-Barbaruse elu langes maailmasõdade ja revolutsioonoliste ümberkujunduste perioodi. Samm-sammult kasvab ta üle vana ühiskonnakorra piiratusest. Eesrindliku poeedina, arstina ja ühiskonnategelasena andis suurimatest suurim humanist väärika osa uue elu ehitamisel.