Eestis on põllumajanduse intensiivne areng maaparandustöödega lahutamatult seotud. Selle küsimusega on väga erinevates ajaloolistes tingimustes tegelenud mitmed põlvkonnad. Ometi puudub maaparandustööde käigust Eestis ülevaade, mis on kahtlemata vajalik, sest möödunud aegade kogemustest võivad mõndagi väärtuslikku leida ka tänapäeva spetsialistid.

Käesolev töö on mõeldud eelkõige maaparanduse ajaloo küsimuse tõstatamisena. Selle kõrval püüab autor esitada mõningaid andmeid maaparanduse ajaloost Eestis kuni 1917. aastani, pöörates seejuures peamist tähelepanu pinnase kuivendamisele, mis Eesti oludes on olnud maaparanduse üheks olulisemaks probleemiks ja kulukamaks töölõiguks.