Romaani aluseks kasinad read Piiblis. Sündmustiku keskmes on juudi rahva põgenemine Egiptuse orjusest.
Haaravalt on kirjeldatud tuhandete juutide rännakut Punase mereni, selle läbimist kuiva jalaga ning edasise teekonna raskusi kuni hirmsa lahinguni amalekkidega. Ebersi teos on Piibli teksti tõlgendus. Autor püüab püsida realistlikul pinnal. Ta ei võta Piibli imesid imedena, vaid püüab näidata, et imena kirjeldatud sündmustel on tegelikkuses realistlik põhjus.
Joosuad kujutab Ebers arengus. Egiptuse sõjaväes kõrgele positsioonile tõusnud juut kõhkleb ja kahtleb, kas tema koht on oma rahva seas või peab ta jääma ustavaks vaaraole, kellele on andnud truudusvande. Ta peab kas järgnema oma isa ja rahva kutsele ning saama juudiks juutide seas või jääma võõra rahva sekka Egiptusesse, kus teda ootab lugupidamine ja edasine tõus sõjaväe hierarhias. Ustavus oma rahvale tähendab aga vangipõlve ja katsumusi.
Joosua olukord on omamoodi meenutus, et säärane valik on aastatuhandeid vana. See on igiammune valikuprobleem paljude rahvaste ja paljude inimeste ees. Eks ole eestlastestki lähiajaloos paljud pidanud valima, kas jääda oma rahvaga ja olla ilma vähematest või suurematest hüvedest või jääda võõraste kilda ja kerkida nende seas ja silmis.
Teoses on nauditavaid ja põnevaid kirjeldusi lahingutest, rännakuviletsustest, vandenõudest, vaarao ja Egiptuse ülikkonna luksuslikust elust, juutide viletsusest, arutlusi usust, Jehoova või Egiptuse jumalate ülimuslikkusest, juutide ja egiptlaste argielust ja kommetest, vaaraode piitsa ja prääniku poliitikast.
Mõistagi ei puudu ka armastus, ei puudu armastuse ja kohusetunde konfliktid. Kokkuvõttes on tegemist panoraamse ajalooramaaniga, mille väärtust aeg ei kahanda.