Teose tõlkija Anu Põldsam ütleb oma saatesõnas, et judaism on kirju nii horisontaalses plaanis ehk oma esindajate poolest kui ka sügavuti minnes ehk selle õpetuse tõlgendamise ja selle järgi elamise osas ning lisaks sellele on ta pidevas endaksjäämise ja kohanemise protsessis, muutudes ning oma olemuse juurde jäädes.

Leo Baeck oli mõtleja ja õpetlane, ent samal ajal ka rabi ja kogukonna juht. «Judaismi olemus» nägi ilmavalgust aastal 1905 vastusena protestantliku teoloogi Adolf von Harnacki aastal 1900 avaldatud teosele «Kristluse olemus». Baecki jaoks oli kristlus romantiline ja judaism klassikaline religioon. Kui kristlus oli tema arvates suunatud üksikute hingede päästmisele, siis judaismi eesmärgiks on kogu inimkonna kollektiivne lunastus.

«Judaismi olemus» kujutab endast ühtlasi püüdlust hoida alal juudi teoloogia iseseisvust. Baecki jaoks on judaismis olulisel kohal inimese igapäevane tegutsemine ning üheleainsale õiglusele, Jumala õiglusele tuginev otsustamine kaasinimese kasuks – ligimesearmastus kui usk kaasinimesse ja vastutus tema eest, nii et mina ja sina, mina ja teine saavad judaismis religioosseks-eetiliseks tervikuks.