«Juhan Liiv mälestustes» sisaldab kirjutusi paljudelt autoritelt, kes inimestena pikemalt või põgusamalt luuletajaga tema eluajal kokku puutunud või temast elavaid pärimusi kuulnud ning meeles pidanud.
Raamatu ajaliseks algpunktiks on Juhan Liivi surmateade 18. novembrist (uue aja järgi 1. detsembrist) 1913. Matusekirjeldusele Villem Ernitsa sulest järgnevad kaasvõitlejate -- kirjanike ja ajakirjanike, näitlejate ja heliloojate --, aga ka juhuslike teekaaslaste, lähemate ja kaugemate sugulaste, arstide ja hoolitsejate, ning lihtsalt kaasaeglaste kõnelused selles järjekorras, nagu nad on ilmunud ajalehtedes, ajakirjades ning raamatukestes hilisematel aastatel ja kümnetel. Seega liigub raamat järkjärgult teravamatest mälestuspiltidest aina üldisemate, järjest müüdilisemate poole.
Raamatu koostamise mõtte algataja ning vastava bibliograafia koostaja on Juhan Liivi luule ja eluloo autoriteetsem uurija, auväärt professor Aarne Vinkel (25. II 1918).
Kirjastus on omalt poolt julgenud raamatusse lisada ka mõned Juhan Liivi enesegi read -- just nagu vastukõneks neile, kes teda nii armastanud ja temast kauemini eestlastena elama jäänud.
Eelmine raamat, mis samuti Aarne Vinkli hoolel ilmus, oli «Mu kallis Liisi» -- Juhan Liivi kirjad noorpõlvesõbrale, armastatud Liisa Goldingule. Nii nagu too, nii ka see raamat on oma pretensioonituses südamlikuks abinõuks Juhan Liivi suure ning traagilise loomingu ja loojaisiksuse jätkuvaks elavdamiseks ja koguni ehk avastamiseks. Rikastub kujutlus ka tuntumatest kirjutajatest enestest, olgu nimetatud näiteks vana A. Grenzstein, dr. J. Luiga, näitleja A. Trilljärv või tookord alles üsna noorukene Ed. Tubin.
Hando Runnel