Nicholas Monsarrat teenis sõja ajal inglise mereväes, kus ta tõusis fregati komandöriks. Selles teenistuses tegi ta pidevalt ülestähendusi ja kirjutas kolm lühemat teost meresõja kohta, mis käsitlevad võitlusi merel 1940-1943.
Nende ülestähenduste põhjal kirjutas autor hiljem oma haruldase menu osaliseks saanud suure meresõjaromaani «Julm meri», mis on tõlgitud 16 keelde.
Monsarrat on kirjanik, kel on väga terav silm tähelepanekute tegemiseks isegi lahingu ägeduses, mida teise järgu kirjanikud sageli jätavad kahe silma vahele. Halastamatu võitlus merel ja meeste isiklik elu maal puhkusel olles on edasi antud suure põnevuse ja hea psühholoogilise usutavusega. Raamatus on heledamaid ja väga süngeid lehekülgi, aga autor ei muutu kunagi küüniliseks ega robustseks. Ta kisub lugejaid kaasa tegevuse intensiivsuse, peene psühholoogilise eritluse ja kohati mõnusa huumoriga, kuid ei taha kunagi üllatada ülepingutatud ebainimlikkuste kirjeldamisega. Need on haaravad ja tõelised inimsaatused, milledest ta jutustab inglise konvoide kangekaelses ja traagilises võitluses saksa allveelaevade vastu.