Masinakirjas paljundatud luulekogu sisaldab lisaks luuletustele ja luuletõlgetele ühiskonnakriitilise artikli väikekodanliku ning «nahahoidjate» kultuuri vastu. Luuletuste ja tõlgete autoriteks on Peep Ilmet, Ellar Mootse, Peeter Ilus, Kalle Istvan eller, S. Rein ja Kaarina.

«Kõikehaaraval väikekodanlikul kultuuril on sygavad seosed ning ta on juurdunud igati. Avalikult ning varjamatult esineb see TV-s ja Tallinna kinostuudios, ent mujalegi ulatub see «massikultuur».
Midagi ette võtta selle kultuuri vastu on nooril äärmiselt raske. Teha seda võitlust oma elusihiks, see on joosta vastu seina. See on kohane ylesanne «surmalendurille» - kamikadzele.
Kolm vihikut, «Õitsev tuul», «Kamikadze» ja «Jumala tuul», esimene ning viimane alapealkirjaga «Kamikadze», on ryhma «korralike» inimeste yhiskonnaga pahuksis olevate noorte eneseväljendus. Suures ylekaalus on neis värsid ja pyye öelda luulevormis midagi.

Kolmas vihik, «Jumala tuul» on eelmise vihiku jätkaja ning lõpetaja. Tugevamini kui eelmine pyyab ta sedastuda minevikuga - talupoja pussitööst kuni kunagiste sisseni. On pyytud kõnelema panna minevikuvarje ja teha seda ilma õõnsa deklaratiivsuseta.»