«Jumalikku komöödiat» on tõlgendatud ja tõlgitud juba 700 aastat ning on väga tõenäoline, et see protsess kestab niisama kaua, kui säilib inimkonna kirjalik kultuur. Nagu teistegi maailmakirjanduse klassikute, näiteks Homerose, Vergiliuse, Shakespeare'i, Cervantese, Molière'i, Goethe, Dostojevski puhul, ulatub Dante looming üle oma aja ning pakub rohkesti võimalusi mitmesugusteks käsitlusteks, mis tulenevad vastuvõtva ajastu ja kultuuri eripärast. Samas ei tohiks lugeja «Jumaliku komöödia» juures unustada, et tegemist ei ole tänapäevase kirjandusteosega, vaid keskaja skolastilises vaimus universaalsusele pürgiva raamatuga, millel oli algselt sügav õpetuslik eesmärk.
Dante, «Jumaliku komöödia» minategelase teekond Põrgusse, Purgatooriumi ja Paradiisi 1300. aasta ülestõusmisnädalal ei ole lihtsalt Dante kui autori fantastiline nägemus, vaid kannab endas keskaja intellektuaali püüdu esitada täielik ja süstemaatiline pilt kogu universumist, milles ajalooline maailm suhestub Jumala ettemääratud igavikulise korraldusega. Ses suhtes on Dante poeem võrdväärne hiliskeskaja summa'dega – teoloogiliste-entsüklopeediliste filosoofiatega. Ent kuigi ka «Jumalikus komöödias» esineb rohkesti teoreetilisi arutlusi ja dispuute nii kosmoloogia, teoloogia, poliitilise ajaloo kui ka moraalifilosoofia üle, on Dante sakraaldidaktilise poeemi funktsioon ikkagi teine: summa'dest erinevalt kutsutakse lugeja asetuma sellise nimitegelase rolli, kes tunnistab ja kogeb inimeseks olemise ülevust ja traagikat, mis on kõige otsesemalt seotud inimese vabal tahtel konkreetsetes ajaloolistes situatsioonides tehtud valikutega, mille eest tal tuleb igavesti vastutada.
Ka ilma ajaloolisse ja poliitilisse tausta ning hiliskeskaja mõttemaailma süvenemata on «Jumalikku komöödiat» võimalik nautida kui suurepärast kunstiteost, mille autor hiilgab rikkaliku kujutlusvõime ja oivalise vormitajuga, aga Dante poeesia ja selle tähendus on hõlmavamalt mõistetavad ikkagi vaid ajastu kontekstis, mille selgitamine ongi siinse sissejuhatuse esmane ülesanne. Erilist tähelepanu pööratakse Danteeelse ja -aegse Itaalia ja Firenze poliitilisele olukorrale, Dante elule ja tegevusele ning mõnele olulisemale küsimusele, mis aitavad mõista tema suurpoeemi sisu ja vormi: armastuse ja vaba tahte probleemi olulisust tollases intellektuaalses poleemikas, ajalise ja igavikulise plaani põimumist Dante teoses, keskaegse kosmoloogia ja poeetika iseärasusi, «Jumaliku komöödia» keele, stiili ja žanri küsimusi ning samuti poeemi tekstifiloloogilisi ja tõlgenduslikke aspekte eri aegadel.
Kommenteerinud Ülar Ploom
