Balletikriitik Ago Herkül: «Meie teatriloos on
Juta Lehiste ammu olemas olnud – 1960/61. a teatrihooajast. Kes siis on Juta Lehiste? Andehunnik. Omas žanris ületamatu. Balletis teda kellegagi võrrelda ei ole võimalik. Kõik Juta Lehiste laval loodu on kordumatu ja jäljendamatu. Kui tohin öelda ainult ühe isikliku elamuse Eesti balletiteatrist, siis on see Eino Tambergi /
Mai Murdmaa / Juta Lehiste / Tiit Härmi «Joanna tentata» aastal 1971. Selle lavastusega toodi rahvuslikku kultuuri uus suurus, uus mõõde. See oli kõrgkultuur.»
Ballettmeister Mai Murdmaa: «Juta valdas oma keha ja närvikava, tal oli võrratu situatsioonidesse sisse elamise võime, uskumine nendesse olukordadesse. Tema näitlejalik sisseelamise kunst, see tegi temast Suure Artisti.»
Balletipedagoog, ballettmeister ja Tallinna Balletikooli esimene direktor Anna Ekston: «Ma arvan, et ei eksi, kui ütlen, et Juta Lehiste on meie kultuuris tähelepanuväärne nähtus. Harva võib kohata tantsukunstis (aga mõiste «tantsukunst« on palju laiem kui «ballett«) nii orgaanilist liikumise ja näitlejameisterlikkuse sünteesi kui Lehistel. Isegi siis, kui ta rollist sõltuvalt on pidanud oma välimust grimmi abil tundmatuseni muutma, end moondama, on ta oma väljendusrikkuse, musikaalsuse ja osasse sisseelamisvõimega jäänud eredaks individuaalsuseks.»
Raamat on ilmunud tänu Angela Arraste ja Tallinna Ülikooli endise koreograafiaosakonna kolleegide initsiatiivile. Raamatuga on kaasas DVD eredamate hetkedega Lehiste tantsuloost.
