Sõjajärgne NSV Liidu rahvamajanduse taastamise ja arendamise viie aasta plaan kohustas meie autoehitajaid andma meie maale pool miljonit autot aastas. Nüüd on see kohustus juba ammu ületatud ja meie maa saab iga päev autotranspordi jaoks uusi mootoreid üldvõimsusega üle 150 000 hobujõu, rohkem kui 1500 uut reisijatekohta autobussides ja sõiduautodes ning üle 4000 tonni uut kandejõudu. Säärase ulatuse on autotööstuse arendamises saavutanud kommunistid XX sajandi keskpaigaks. Stalini-nimeline Moskva Autotehas laseb välja neljatonniseid veoautosid, mugavaid paljuistmelisi autobusse ja kõrgemat klassi sõiduautosid; Molotovi-nimeline Gorki Autotehas -- kõigile tuntud pooleteisetonniseid GAZ-MM, kahe ja poole tonniseid GAZ-51, siledaid ja voolujoonelisi «Pobeda'sid» ja keskmisse klassi kuuluvaid ruumikaid autosid ZIM. Moskva väikeselitraažiliste autode tehase konveierilt tulevad kinnised, lahtised ja «furgoon»-tüüpi kerega vilkad «Moskvitš'id». Jaroslavli ja Minski tehased ehitavad võimsaid raskeveomasinaid diiselmootoritega, Uraali autotehas -- kolmetonniseid ZIS-5 (nüüd kannavad nad märki «Uralzis»), Uljanovski tehas -- kergeveoautosid.
