«Siioni tarkade protokollid» on õieti loengud, mida keegi juudi juhtidest pidas 1897.a. Baselis I sionistide kongressil. On põhjust arvata, et loengupidaja oli sionismi isa, juriidilise haridusega ungari juut, tegelik ajakirjanik Theodor Herzl (1860-1904). 1896. a. avaldas ta oma juudi poliitika kava raamatus «Juudi riik», mille peanõudmine on iseseisva juudi riigi asutamine.
Protokollid ilmusid esimest korda 1905. a. vene keeles Sergei Niiluse sulest, lisana raamatule «Suur väikeses ja Antikristus kui lähedane poliitiline võimalus». Teises trükis ilmus raamat 1911. a., kolmas trükk rööviti ja põletati 1917. a. revolutsiooni ajal juutide poolt Peterburis Aleksander Nevski kloostrist, kus seda raamatut trükiti.
Materjal oli Niilusel juba 1901. a. käes. Kuni 1905. aastani püüdis ta Vene riigi juhtivaid isikuid hoiatada ähvardava juudi hädaohu eest. Tema hoiatus ei leidnud tähelepanu. Lääne-Euroopa keeltesse tõlgiti Niiluse raamat alles peale sõda (1920.a.) ning äratas suurt tähelepanu.
Juutide keskel tekitas «protokollide» avaldamine suurt ärevust, eriti seepärast, et raamatu sisu ja kokkukõla ajalooliste sündmustega oli väga silmatorkav, seda enam, et suur osa neist sündmustest oli ligi 20 aastat juutide poolt ette kuulutatud. Lisandusid veel teised ennustused, nagu 1890. a. inglise lehes «Truth» avaldatud Euroopa kaart hulga uute vabariikidega (Soome, Saksa, Poola, Tšehhi jt.), Poola koridoriga ja Venega praegusel kujul. Ilmus terve kirjandus vabamüürlaste - juutide ja jesuiitide kohta.
Kõik see materjal kokku laskis nii selges ja arusaadavas valguses näha maailmasõja ettekavatsust juudi vabamüürlikul algatusel, nii et koguni paljudki vaimselt pimedad nägijaks said, kuigi liiga hilja. Poliitilised telgitagused kaotasid järsku kõik oma mõistatuslikkuse ja salapärasuse. Imestust äratas aga plaanide kauge ettenägelikkus, poliitiliste, riiklikkude, majanduslikkude ja organisatsiooni küsimuste saatanlikult järjekindel käsitlus.
Väljaandja