Hea lugeja!
Hoiad käes raamatut, millesse on koondatud ligi seitsesada viiskümmend fotot Järvamaa ajaloost ja inimestest. Kuigi aastakümnete ja -sadade jooksul võib maakonna piires nii mõndagi muutuda – piirid teiseneda, ehitused hävineda, kohad kaardilt kaduda, inimestest rääkimata –, jääb siiski alles maakond kui tervik oma mineviku, oleviku ja tulevikuga.
Käesolevas raamatus oleme peatanud ajaloo 2005. aasta seisuga, mil maakonnas oli kuusteist omavalitsust – neliteist valda ja kaks linna.
Raamatu koostamisel seadsin eesmärgiks tähtsustada fotot kui ajalooallikat. Me peaksime olema teadlikud sellest, et ka foto jäädvustab ajalugu. Alati on konkreetse võtte taga mingi sündmus, inimene sündmuse keskmes või looduslik objekt teatud ajahetkel. Meil tuleb seda märgata ja hinnata, samuti mäletada ja hoida. Tunnustust väärivad need fotograafid, kes kunagi pilte tehes lisasid neile aja ja koha – see tõstab tunduvalt fotode väärtust, muutes need usaldusväärseteks ajalooallikateks.
Tänu mitmetele tugevatele sõjaeelse perioodi fotograafidele on Järvamaad päris hoolsasti pildistatud. Kuna nõukogude ajal oli riskantne säilitada pilte Vabadussõjast ja selle mälestusmärkidest, samuti sõjaväega seonduvast, on neid fotosid vähe alles jäänud.
Raamatut koostades sattus minu kätte suur hulk pilte, mille kohta tuli alles hakata informatsiooni koguma. Õnneks leidus veel inimesi, kes teadsid ja mäletasid.
Raamatus on kasutatud fotosid eraisikutelt, erinevatelt kollektsionääridelt, mitmest muuseumist üle Eesti ning minu isiklikust kollektsioonist. Parema kvaliteedi tagamiseks kasutasin võimaluse korral algallikat – s.o klaasnegatiive, mis tänapäeva tehniliste võimaluste juures toovad vana foto veelgi detailirohkemalt esile. Klaasnegatiividelt tehtud fotod tunned ära neid ümbritseva musta randi järgi.
René Viljat
